14 juuli 2020

Pooleaastane Teodor

Mulle ikka nii meeldib, kui lapsed suureks kasvavad. Teodor on ka nüüd juba poole aastane tegusid täis kutt, sest nüüd ta liigub toas ringi ja asjatab igal pool nii lahedasti. Roomama hakkas ta meil 25. juunil ehk 5. kuu ja 2. nädalaselt ning praeguseks hetkeks on ta pool elamist juba läbi roomanud. Lemmikud kohad on kamina esine, kus saab külma kivi patsutada ning tihti on ka teleka juures oleval riiulil tamburiini patsutamas käinud. Esikus on jalanõusid käinud lutsutamas ning köögi põrandat meeldib ka patsutada. Tundub, et trummari geen on täitsa sees.
Unega on meil olnud nii häid kui ka halbu aegu. Nende suviselt soojade ilmadega hakkas Teodor terve öö magama ja ma sain viimaks korralikult välja puhata. Hommikud algasid küll vara, vahest isegi enne 6te, kuid mulle täitsa meeldiski varem ärgata. Nüüd umbes nädalakese ärkab igal ööl 2-3 korda ja esimene ärkamine on juba enne südaööd. Millegipärast on gaasid tagasi tulnud ja ta lihtsalt röögib valust. Kakab ka praegu nagu vastsündinu ehk pm koguaeg. See on üsna kummaline, sest ma polnud talle tol hetkel isegi veel lisa andma hakanud. 

Nüüd 3 päeva on ta vaikselt näputoiduna porgandit, lillkapsast, brokkolit, kanaliha ja pirni maitsta saanud ja hetkel tundub, et meil läheb hästi ehk saab aru küll mida toiduga teha tuleb. Ja ma olen ülirahul meie Stokke Tripp Trapp toolidega.  Ma ütleks, et see on nagu söögitoolide Apple. Valteril oli see juba varasemalt olemas ning nüüd oli ka Teodorile vaja. Nagu näha saab seda vastavalt laste pikkustele reguleerida ning kõigil on mugav süüa. 
Lõunauned on meil väga eeskujulikuks muutunud, sest ta nüüd oskab ühe jutiga pika une magada. Harva küll pean veel natuke kõigutamas käima, kuid üldiselt nüüd ta natuke sahmib ja siis magab edasi. Aga ta on nii pikaks kasvanud, et kookonisse mahub jeelijeeli ja peab varsti istumisossa ümber kolima ning see tundub sel korral kuidagi nii ebamugav otsus, sest seal ju ei ole eriti mugav magada. Toas magamisest ei tule meil midagi välja, sest esiteks ma ei oska lapsi toas magama panna ilma tissi abita, no lähen närvi lihtsalt ja teiseks on meil üks kahe aastane, kes ei luba mul vennaga teise tuppa ära kaduda.

Muidu viimane kuu on möödunud külalisi vastu võttes. Soolaleiva pidusid on toimunud lausa kolm ja paaril korral on ka niisama sõbrad lastega külas käinud. Majas elades on kuidagi palju vabam külalisi kutsuda, ruumi on nii endal ja ka lastel ringi tuuseldada.
Kodust väljas oleme vaid paaril korral sattunud käima. Mina lastega kas siis Värskas mamma juures või emal külas. 10. juulil käisime väikese tähtpäeva puhul Tartu mänguasjamuuseumis ja see oli päris põnev kogemus. Niisama näitust vaadata Valterile väga pinget ei pakkunud, kuid mängutoad olid väga lahedad. Valter sai issiga mahlajäätist meisterdada ning Sipsiku teematoas pallidega mängida ja liumäest alla lasta. Teodor oli ka asjalik ning uudistas ringi terve see kaks tundi, mis me muuseumis veetsime. Pärast käisime Vapianos söömas, kuid pidime toitudes täiega pettuma. Minu pasta maitses küll hästi, kuid ei olnud esindusliku välimusega. R. toit ei olnud ka päris selline nagu ta varem harjunud on olnud. Lastepasta võiks ka selle raha eest vähe rikkalikum olla. 

02 juuli 2020

Meie kodukese elutuba

Esimest korda selle poole aasta jooksul, mil me majas oleme elanud, jõudsin ma sel teisipäeval kõik toad korda teha. Ma ei uskunud, et mul see kunagi õnnestuda võib, kuid võta näpust. Kui ikka hommikust õhtuni kraamida ning omada nii tublisid ja isemajandavaid lapsi, siis on see täitsa võimalik.

Hommik algas meil üli vara, Teodor oli juba enne kella 6 üleval ning R. kah pidi 7 ajal Tallinnasse sõitma hakkama. Kuna Teodor on super tubli üksi tšillija, siis sain enne Valteri ärkamist päris palju asju juba ära teha. Isegi Teodori sain esimesse unne pandud, kuid Valter polnud ikka veel ärganud. Läksin ja pikutasin suure venna voodi juures ning ootasin millal ta ärkab. Valter on pea kaks nädalat oma toas tudunud, mis on ühtlasi kurb, sest mulle meeldis Valterit kaisutada, kuid nüüd saan vastu hommikut Teodori hoopis enda kõrvale võtta ja ei pea temaga teise tuppa magama minema.

Kuni poole kolmeni oli Valter ka kodus, kuid saatsin ta nana juurde pesu pesema, sest ta on üks tohutult usin pesupesija. Sain siis omas tempos edasi koristada. Kuigi ka enne sain omi asju teha, sest mõlemad lapsed tegelesid iseseisvalt. Valter kuulas Entel-Tenteli laule ning vahepeal mängis ka oma köögis pesupesemise mängu, sest ilma pesumasina ja kuivatita ta lihtsalt elada ei oska. Teodorit ei panegi üldse tähele, kui ta üleval on, sest tal on nii põnev ringi roomata ja asju närida. Vahepeal käis magas natuke ja tšillis jälle edasi. Õhtul oli ta muidugi äärmiselt väsinud ja jäi tavapärasest pool tundi varem tuttu.

Igatahes oli see päev ideaalne koristamiseks, sest mis sa ikka kehva ilmaga toas teed. Õhtu lõpus näitas ka pisut päikest ning see oli nagu präänik tehtud töö eest. Seega klõpsisin mõned pildid, et oma saavutust jäädvustada. Hetkel jõudsin vaid elutoast pilte teha, kuid kunagi peaks kõikidest teistest tubadest ka tegema, sest mulle täitsa meeldib vaadata aastate pärast, kuidas on üks või teine tuba muutunud.
Pm on meie elutoas kolm erinevat tsooni - telekatuba, söögituba ja klaverinurk. Hirmus suur ja hirmus palju ruumi ja hirmus palju aknaid onju. Valgust täis on ta küll, kuid nende kuumade suveilmadega küttis toa 30 kraadi soojaks ning me lihtsalt sulasime.

Alguses kui me siia kolisime, siis elutoas oli veel päris palju endiste omanike mööblit, kuid oleme need järk-järgult enda maitse järgi ümber vahetanud. Eelnevalt oli söögitoas üks kandiline klaasist laud ja nahkistmetega toolid. Klaas on üldse üks külm materjal ja jube kapriisne, sest kõik näpujäljed ning tolm jäävad peale. Nüüd on meil pikendatav tammelaud, kuhu mahub lausa 10 inimest ära, ja pehmed toolid, mis on hoopis palju hubasemad. Mulle nii meeldib see sopistus, kus laud paikneb. Tahaksin veel laua kohal oleva lambi ka ära vahetada, sest see on natuke katki ja valgust ka eriti ei näita. Peab millalgi ühe ilusa välja valima, kui juhuslikult sisustuspoodi peaksin sattuma.

Mu pisike rosinake tutvustab teile meie telekapesa. See näeb üldjoontes paigutuse mõttes samasugune välja nagu oli korteriski, kuid lisaks on tulnud Valteri raamaturiiul, uus helisüsteem ja endiste omanike seinariiul, mida lihtsalt hetkel ei saa eemaldada enne kui remondi teeme.

Elutuba on ideaalne orhideede kasvatamiseks. Need kaks pildil olevat lille tõin siia korterist ning nad muudkui ajavad uusi lehti ja õievarsi. See roosa on juba aprilli lõpust õitsenud. Elutoas on meil kokku suisa 8 orhideed, sest eelmine omanik jättis nad siia. Suurem osa neist olid väga suureks ja üle ääre kasvanud, seega olen neid vaikselt harvendanud ja ümber istutanud ilusamatesse pottidesse.
Klaverinurgast ei olegi head pilti saanud, kuid ega seal midagi erilist ei olegi. Kuigi klaverit ei ole pildilt näha, siis tglt ta ikka on seal täitsa olemas. Tulevikus muidugi tuleb sinna üks ilus tiibklaver ning siis on see nurgake ka oma nime väärt. Praegu on seal lihtsalt üks väga mõttetu kapp, kummut ja Valteri mängunurk.

Kamina juures oli veel mõned päevad tagasi üks palmipuuke, kuid Teodor hakkas sealt mulda välja kühveldama, seega viisin ta teisele korrusele. Nüüdseks on kaminatarvikud ka eemaldatud, sest see sama väike näriline käis neid lutsutamas.

Selline on siis meie elutoake praegu. Loodan millalgi ka ülejäänud toad pildile püüda.

15 juuni 2020

Teodor viiekuune

5 kuud on see rõõmurull ja pontsik meid lõbustanud ning uhkust tundma pannud. Kui ma juba ennist pelgasin, et neljas elukuu saab olema kõige keerulisem, sest sel perioodil toimub beebidel uneregressioon, siis praegu tagasi mõeldes ei olnudki nii hull. Jah, Teodor ei jää enam nii kiirelt magama kui varem, kuid see-eest ma tean, et ta oskab vajadusel ise uinuda, mis on äärmiselt oluline, sest nii on vähem öiseid ärkamisi ja võimalik, et millalgi hakkab ta ka terve öö magama. Loodan, et kiiremini kui Valter.

Ma hetkel veel luban tal rinnal uinuda esimesse lõunaunne ja ka ööunne, sest minu meelest on see nii loomulik, lihtne ja kiireim viis, kuidas väsinud beebit aidata. Vahel ta uinub ise ka oma voodis. Ma küll natuke aitan ja puhun kergelt talle tuult näkku, mis teda kuidagiviisi uniseks teeb ning edasi teen lihtsalt suuga tuule häält, kuni ta magama jääb. Avastasin selle ükskord, kui ta ei tahtnud üldse magama jääda ja vigises hullult ning ma siis hakkasin igasugu asju katsetama, et ta vait jääks. Ta jäigi vaikseks ja hingamine aeglustus ja lõpuks pani silmad kinni, sest ilmselt puhudes läksid tal silmad kuivaks ning siis jäi suht kiirelt magama. See on toiminud pm iga kord, kui ta ei ole tissiga magama jäänud. 
4,5-kuuselt käisime ka üle pika aja kaalumas ja mõõtmas ning Teodor oli sel ajal 7560g ja 64cm pikk. Valter kaalus samal ajal hoopis kilo vähem ja sellesse kaalu jõudis ta alles 9-kuuselt. Lapsed on ikka nii erinevad. Nii kummaline on panna Teodorile selga riideid, mida Valter kandis palju vanemana. Natuke mängib rolli ka see, et riidest mähkmed on suht pambud, siis peab juba selle võrra suuremaid bodisid kasutama, et jalgevahelt trukid kinni läheksid. Nt see sama siilikestega bodi on s80, kuid kuna Teodor on suht pontsu, siis ei ole kätest see talle suur ja riidest mähkmetega on see väga hea pikkusega. 
Nagu eelmises postituses sai kirjutatud, siis neid uusi oskusi muudkui tuleb ja tuleb. Kui 10. mail hakkas Teodor kõhuli keerama, siis nädal hiljem pivoteerima ehk kõhu peal ringe tegema. Lõpuks oligi ta koguaeg kõhuli ning mängukaarel oli aeg eest ära minna. Ma arvasin, et mängukaare aega on natuke pikem, kuid laps sai sihipäraselt sellega mängida tglt vaid paar nädalalt, kuni ta siis otsustas, et aitab selili olemisest ja kõhuli on palju toredam mänguasjadega mängida. Nädal pärast pivoteerima hakkamist tuli ranne toetus ja natuke on ta ka n-ö roomanud nagu ussike, kuid seda ma päris roomama hakkamiseks ei saa liigitada, kuid eks see aeg peaks tulema nüüd uuel kuul ma loodan.

Lõpuks ometi saime ka füsio juurde võimlema jälle minna. Teodoril on kerge lihastoonus jalgades ja kätes, kuid muidu igati eakohase füüsisega. Käed on veel natuke liiga rusikas, kuid nüüd tean tähelepanu pöörata ning järjest vähemaks jääb see hoiak. Pivoteerides on jalad ka natuke puised ja neid peaks aitama liigutada. Küll on ikka hea, kui on olemas sptsialistid, kes näevad ja aitavad, sest ise ma arvasin, et Teodoril on kõik korras ja otseselt enam mingit võimlemist ei vaja.
 
Viimase kuu tippsündmus muidugi oli Teodoriga Teodori pulmas käimine. Jep, selle sama Teodori järgi sai ka meie Teodor oma nime. Ma küll natuke pelgasin lapsega pulma minekut, sest iial ei tea ju kuidas nad käituda võivad, kuid ei saanud ka minust nii sõltuvat last koju jätta. Valter see-eest oli väga hea meelega nana (vanaema) juures ja ei tahtnud järgmisel päeval kojugi tulla. Aga Teodor oli nii uskumatult tubli beebi. Me laulatusel ei osalenud, sest see toimus Tallinnas ühes väga väikeses kirikus, kuid saime seda teel peopaika laivis vaadata. Pidu toimus Esna mõisas ning terve see aeg, mil autoga sõitsime (2h) õnneks Teodor tudus. Jõudsime natuke enne nelja peopaika ja Teodor oli nii vapralt oma ööuneni üleval. Ei ühtki piuksu ega nurinat, alati naeratas, kui temaga suheldi. Ma küll proovisin, teda kaks korda veel enne ööund magama panna, sest tavaliselt ta magab 5-6 ajal ka, kuid ta ei jäänud.
Vahetult enne ööund muutus küll tsipake nutuseks, kuid ei midagi hullu. Uinus mega kiirelt ja magas siis õues vankris. Ärkas umbes tund pärast magama jäämist ja siis sain ta kuidagi magama tagasi ja ühe korra ärkas veel pärast tunnist uinakut. Tal ilmselt olid kõhuprobleemid, sest pärast ei seganud teda ka puhkpillimäng ja trummikolin. Koju hakkasime sõitma südaööl ning sain ta rahumeeli autosse tõstetud. Alguses oli pool tunnikest üleval ja siis magas kuni koduni. Koju jõudes oli ka väga rahulik ja jäi kenasti magama. Hommikul ärkas 7 paiku, kuid uinus ise uuesti ja lõpuks saime kõik poole 10ni põõnata.

14 mai 2020

Teodor neljakuune

Üks kuukene on jällegist mööda tuhisenud ning aeg on uueks postituseks. Eriolukorra tõttu oleme endiselt kõik neljakesi kodus ja kahe põnni kasvatamine on niiviisi üsna lihtne olnud. Uuest nädalast küll peame rohkem kolmekesi olema, sest vaikselt hakatakse kontaktunde andma, kuid õnneks juba varsti ongi suvevaheaeg ning siis on ka R. jälle koguaeg kodus. Õpetajate kõige suurem boonus ongi suvevaheaeg.

Suur tüdimus on küll juba kodus istumisest peale tulnud ning olen vaikselt ka külas käima hakanud. Kuna ise oleme terved ja ka kõik meie lähedased on terved, siis miks mitte. (Ma küll olen suht kahtleval seisukohal, et kas see viirus ikka on nii tappev ja pandeemiat vääriv nagu nad räägivad, sest tegelikult pole massilist suremust ju toimunud ning suurem osa inimesi on terveks ka saanud. Pigem on ikkagi toimunud looduslik valik ning nõrgema immuunsusega inimesed ehk peamiselt eakad on lahkuma pidanud.)

Igastahes käisime ja näitasime oma pisikese ka vanavanaemale ära, sest ta nii ootas meid juba. Samal päeval uudistasime Valteri ja Teodoriga ka ühte tutikat beebitüdrukut. Emmed said maast ja ilmast rääkida ning Valter sai üle pika aja oma "pruudiga" mängida. Oi neil oli vahva, mängisid plastiliiniga, sõid juustu ja viinamarja ning pärast möllasid ja hüppasid voodipeal ka. Valter tglt veel ei oska hüpata nii, et jalad maast lahti lähevad, tema viskus vaid voodisse. Kuid lõbus oli ikka.
Teodorist peaks nüüd vist kh natuke rääkima. Eks ta on jätkuvalt üks vähenõudlik ja lõbus sell, kuid nüüd on ta palju asjalikumaks muutunud. Uusi oskuseid on riburadapidi juurde tulnud. Erinevad hääled köidavad teda ja vahest on raske talle süüagi anda, sest ta lihtsalt jääb kuulatama ning pöörab pea ära hääle suunas. Haarab usinalt mänguasju, mis ma ta ette panen ning umbes nädalakese on ta ka oma mängukaare all vahvasti mängima hakanud. Kui ma hõiskasin siin emadepäeval, et Teodor keeras end iseseisvalt seljalt kõhule, siis järgmised kaks päeva ta isegi mitte ei üritanudki. Jäin kahtlema, et kas ta ikka päriselt ka keeras tol päeval. Kolmandal päeval see-eest keeras end koguaeg kõhuli ja siis vigises, et ei jaksa enam kuidagi olla. Ja kuna ma kirjutan seda postitust juba neli päeva, siis neljandal päeval ei keeranud ta kh kordagi kõhuli, vaid tšillis selili.
Vahepeal sain ma rõõmustada ka selle üle, et ta uinus iseseisvalt ööunne. Njh, see kestis vaid neli õhtut ja sedagi tegelikult karusselli abiga. Praegu on keeruline periood, sest mu pisike ei jää enam kiirelt ööunne. Vahest võtab magama panek 2h aega ja siis kh magab 40 min ning ärkab uuesti. Eks ta üks uneregressioon ole ja loodan, et üsna pea läheb see üle. Õnneks ma tean, et igavesti selline olukord ei kesta. Valteriga oli väiksena pidevalt uinumisega probleeme, kuid nüüd jääb ta vähem kui 10 min magama. Niiet võtan praegust olukorda Teodoriga üsna rahulikult.

Kõik muutub nii kiiresti, jällegist neljanda päeva õhtul uinus Teodor iseseisvalt, seekord white noise kaisukaga, ning kujutate ette, ta magas kella 4ni. Vigises küll poole ühe ajal, kuid uinus uuesti. Mingi super laps mul.
Lõunauned on Teodoril jätkuvalt sellised, et pean aitama tal unetsükkleid vahetada ning käin vahest 10x õues vankrit kiigutamas. Olen küll mõelnud vankrikiigutaja peale, kuid ei raatsi seda osta. Vahest ajab küll see edasi-tagasi käimine närvi, kuid ma ikka iga päev loodan, et ehk läheb see üle ja ma ei pea enam käima. Ei teagi, vb ikka peaks ostma, koguaeg lükkan selle ostmist edasi.
Mul vist sai selleks korraks kõik öeldud ja lähen nüüd beebiviiplemist õppima. See on järjekordne äge asi riidest mähkmete, näputoidu, lapsekandmise ja barefoot jalanõude hulgas, mis ma lapsi kasvatades olen avastanud.

11 aprill 2020

Teodor kolmekuune

Üks kuu on taaskord mööda läinud ja minu väikene põnn on nüüd 3-kuuseks saanud. Tegelikult ta ei olegi enam nii väike, vaid on paras pontsik. Kodukaaluga kaaludes sain tulemuseks lausa 6,8kg, pikkust ei oska kodus mõõta, kuid loodan, et tuleval teisipäeval saame ehk arsti juurde minna.
See kuu on olnud puhas nauding, sest R. on kodune olnud tänu koroonaviirusele. Karantiinis olemine on küll nõme, aga meie pereelu on siiski kordades rahulikum. Koduseid toimetusi saab omavahel jagada ning ma ei pea olema pidevalt rakkes kahe lapse ja majapidamisega. Olgugi, et ta mõni päev videotunde ja koosolekuid peab ja ei ole kohe saadaval, kui vaja peaks olema, siis ikkagi tema kohalolu on ka Valteri palju rahulikumaks ja leplikumaks Teodori suhtes muutnud. Ainuke asi, mis eriolukorra tõttu on ära jäänud, on Teodori võimlemis- ja ujumistunnid. Lihaspingetest ei ole me lahti saanud, kuigi olen rakendanud kahes tunnis õpitud harjutusi ning olen ka "Minu aktiivne beebi" raamatust harjutusi teinud. Ju siis midagi ei tee õigesti. Ei teagi, kas pärast meie ära jäänud tunnid ka asendatakse uutega. Loodan, et ikka saame edasi käia.
Meie väike Teodor on üks paras naljatilk. Talle väga meeldib, kui temaga suheldakse, sest siis ta vaid naeratab ja itsitab. Mõned päevad on ka häälega naerma hakanud. Samas saab ta ka üksi tegelustekil väga hästi hakkama ja on üpriski vähenõudlik. Suudab mõne hetke juba mänguasju käes hoida ning neid lehvitada enne kui käest ära kukuvad. Rusikad on ka nüüd üles leidnud ja igal vabal hetkel lutsib neid. 2 tundi järjest üleval olla ei ole tema jaoks mingi probleem ning tuduajast annab häälekalt märku.
Lõunaunesid teeb ta nüüd 3x ehk siis mingigi päevaplaan on nüüd olemas. Esimene uni toas kestab tavaliselt 40 min, teine uni 2-3h õues vankris, kuid selle aja jooksul virgub mitu korda ja teda peab kiigutamas käima, vahest suudab ka ise edasi tududa ning kolmas uni on samuti õues vankris 1-2h, kuid ka hästi hüplik ja kui juba korra virgutud, siis ei tohi vanker enam seisma jääda.

Õnneks öösel on ta viimasel ajal väga hästi magama hakanud. Gaasivalud on kadunud ja ta saab oma puuksudega ise hakkama. Ärkab 2-3x öö jooksul, et tankida ning talle meeldib jätkuvalt oma võrevoodis magada.
Nüüdseks oleme kuu aega ka riidest mähkmeid kasutanud. Ma küll soovisin alates sünnist neid kasutama hakata, kuid kogu see elukorralduse muutumine ja majas olev vana pesumasin ei tahtnud mu plaanidega kaasas käia. 8. märtsil saime siis majja uued masinad ning hüvasti ühekordsed mähkmed. Ok, tglt öösel ma veel kasutan ühekordseid, sest ta pissib öösel nii palju ning ei taha talle väga suurt pampu jalga panna. Seega ööpäevas kulub max 2 ühkordset mähet. Kuna riidest mähkmetega alustamine võttis nii kaua aega, siis jäid suht kiiresti vastsündinu mähkmed väikeseks, sest ta kintsud on nii pontsakad. Paar nädalat saime kasutada Baba&Boo vastsündinu mähkmeid, mis on ühed suuremad omalaadsete seas. Hetkel on veel Milovia mähkmekate vastsündinu suuruses kasutuses.

Otsisin siis Valteri ajast alles jäänud ühessuuruses Baba&Boo taskumähkmed välja ja need on nüüd ideaalselt parajad. Kuna Valteri mähkmepark ei olnud mul eriti suur ning osad kulunumad ärisin maha kh, siis plaanin lähiajal mõned mähkmed juurde hankida. Ilmselt ostan juurde Milovia ühessuuruses katteid ning mõned imavamad kanepisisud, et saaks ka öösel riidekaid katsetada.

16 märts 2020

Teodor kahekuune

Jõudsin ka lõpuks arvuti taha ja saan selle kohustusliku postituse siia kirja panna. Teodor sai nüüd 2-kuuseks ning kolmapäevane arstivisiit näitas, et meie poisiklutt on 5570g raske ja 57,5 cm pikk. Kuigi mulle tundub, et Teodor on ikkagi pikem, kui see number näitab, sest kanname juba 62 suuruses riideid. 
Viimane kuu on olnud paras karussell ja Ameerika mäed. Valteril on juba rohkem kui kuu aega nohu ja köha ning viibib meiega kodus. Kahe lapse vajadusi täita on üksinda paras katsumus, üks nutab,  teine nutab ja lõpuks nutame kõik koos. Veebruarikuu oli R.-l ka üsna töine ning ta viibis päris tihti kas Tallinnas proovides või esinemistel, seega käisid vahest abis mu väike õeke või emps, et ma päris masendusse ei langeks. Olin ja olen tglt praegugi omadega päris läbi ning tahes tahtmata kipub stress ligi. Magamatus on ka tohutult suur, sest hetkel ei ole võimalust, et saaksin päeval magada Öösel ei lase Teodor magada ning päeval ei õnnestu ka koos lastega magada, sest Valter meil kodus lõunaund ei tee. 
Teodori ööuni on endiselt kehv. Magama jääb õnneks ikka hästi ja kiirelt, kuid öösel ärkab tihti. Esimene uni on küll umbes 3h pikk, aga edasi ärkab iga 1-2h tagant. Vahest on paar tundi üleval ka olnud. Ma arvan, et ta magaks kauemgi, kui need paganama gaasid ei kimbutaks, kuid eks kasvades on gaasimured minevik ja varsti ei mäletagi seda perioodi. See on õnneks tore, et Teodor ei ole kaisus magaja ning eelistab oma voodis olla. Vahest ma olen hommikupoole nii väsinud, et ei viitsi istudes imetada ning mõtlen, et ehk magab kaisus edasi, kuid ei, hoopis hakkab siplema ja magamisest ei tule midagi välja. No neljakesi 160cm voodis on muidugi kitsas kh. Jmh, Valter ronib ka tavaliselt poole öö pealt meile kaissu.
Päeval kimbutavad ka Teodorit gaasid ja vahest on tükk tegemist, et ta oma unetunnid täis saaks. Toas magab kehvasti ja ka õues ei ole eriline magaja. Mõnikord teeb ta nalja kui teda õue tuttu panen, magab oma 40 min tsükli ära ja hakkab siis vääksuma, käin siis teda uuesti õõtsutamas. Jääb magama tagasi ja siis kui tuppa jõuan ärkab jälle. Nii võin ma mitu korda käia teda magama panemas ja kui lõpuks otsustan, et võtan ta üles ning vankri tuppa toon, siis magab ta umbes tunnikese toas edasi.
Kuna Valter on kodune, siis eriti palju aega mul Teodoriga tegelemiseks ei olegi, sest Valter lihtsalt on nii kade ja nõuab oma tähelepanu. Ärkvel olles tiksub Teodor tegelustekil ning ma imestan, et ta suudab päris pikalt seal rahulolevana olla. Venna käib teda küll aegajalt kiusamas, pitsitab käsi, ronib peale, togib jalgadega ja teeb muudki pättust, kuid need teda eriti ei häiri. Kõhuli olles ei taha Teodor väga pead tõsta, kuid võimlemas käies on ilusti ja pikalt näidanud, et oskab küll. Nüüd on ta vaikselt mänguasju ka jälgima hakanud, mis talle mängukaare külge olen riputanud.
No siin pildil on isegi täitsa tublisti pead tõstmas, kuid enamasti on tal nägu põrandas.

Teodor naeratab ilusasti ning temast tuleb ilmselt sama rõõmsameelne poiss nagu tema suurem vennagi. Vaikselt jutustab ka kui talle selleks võimalus anda. Oleme juba üsna tõsiseid jutuajamisi maha pidanud. Ta oskab vaadata nii sügavalt silma sisse justkui saaks aru, mida ma talle öelda tahan. Sellised hetked on unustamatud ja paneb kõik mured unustama, mis päeva jooksul tekkinud on.

13 veebruar 2020

Teodor ühekuune

Minu teine beebi on juba saanud 1-kuuseks. Jätkan ka sel korral kuu postitustega ning hoian kõiki kursis, kuidas meie kasvamine edeneb ja kulgeb. Hiljem on nii tore lugeda, kuidas me elasime ühel või teisel kuul. Näiteks Valteri postitusi olen ma päris mitmeid kordi lugemas käinud ja ka praegu oli tore pilk peale visata ning võrrelda Teodori kasvamisega.
Ausalt öeldes oli üsna lohutav lugeda, et ka Valter ei maganud öösel eriti pikalt ning kiusas mind iga 1,5-2h tagant. Ma ei mäletanudki seda. Teodor on selles mõttes tublim, et kohe algusest peale on ta oma ööune sättinud kella kaheksaks ning magama jäämine ei võta 2h aega nagu Valteriga omal ajal. Teodor tangib ennast piimast täis umbes poole tunniga ja siis jääb ööunne. Vahest läheb ka kauem, kuid enamasti saan ta juba esimesel korral magavana voodisse panna.
Kaks nädalat oleme saanud tunda ka gaasivalusid. Kui ma alguses arvasin, et ei anna lapsele gaasivalu rohtu, siis ma lõpuks ei kannatanud seda nuttu välja ja ostsin ikkagi prooviks ühe purgi Infacoli. Mäletan, et Valteril ei aidanud ükski gaasirohi ja sellepärast ma väga ei tõtanudki kohe apteeki, kuid õnneks Teodoril see natuke siiski leevendab. Kuid kõige paremini aitab ikkagi kõhumassaž. Käisin nüüd 11.-12. veebruaril beebimassaži kursusel ja õppisin suurepärase tehnika, millega oma beebit aidata, kui gaasid kimbutavad. Juba esimesel ööl olid väga head tulemused. Kui muidu ärkas Teodor 6-7 korda öö jooksul siis sel ööl ainult 3 korda. Ma olin hommikul nii puhanud, sest sain üle pika aja natuke kauem magada. Teine öö oli ka sama hea, seega olen ma mega õnnelik, et sinna kursusele minna sain.

Päevauned on meil hetkel väga kaootilised. Ma eriti ei tegele ka tema unedega, kui ta tahab magada, siis magab ja kui ei taha, siis võib 2 ja rohkemgi tundi üleval olla. Mäletan, et Valteriga jändasin nendega alguses päris palju ja lõppkokkuvõttes olin ise nii stressis, et miks laps ei jää magama. Raamatus ju oli öeldud, et vastsündinu on max 50 min üleval ja siis jälle magab. Tegelikult on iga laps erineva unevajadusega. Nüüd ma tean seda ning arvestan Teodori vajadustega nii hästi kui oskan.
Käisime 11. veebruaril ka arsti juures kontrollis ning meie tibu on kenasti kosunud. 1-kuusena kaalub ta 4650g olles sünnikaalust tervelt 1155g raskem ning 55 cm pikk ja 4 cm pikem kui sündides. Kuna Teodoril avastati kerge lihastoonus, peame hakkama ujumas ja võimlemas käima. Lihaspinged on küll jamad asjad, kuid mulle meeldib mõte, et meile võimaldatakse need tunnid, sest seal on nii toredad inimesed ning saan ka kodust rohkem väljas käia. 
Üldse olen kuidagi laisaks muutunud ja kükitan kodus. Välja lähen pigem kas vajadusest poes käia või kui toon Valteri lasteaiast koju. Sellist spetsiaalset käruga jalutamist pole ma veel ette võtnud, kuidagi tundub see maha visatud aeg. Olgugi, et me elame nüüd oma aiaga majas, ei ole ma Teodorit õue ka saanud magama jätta, sest ta lihtsalt ei maga õues, kui siis ainult pool tundi, aga kui ta vankriga tuppa toon, siis võib seal 3h kah jutti magada.

Elu kahe lapsega on päris väsitav, eriti kui mõlemad korraga nutma hakkavad. Öösel on samuti raske kui mõlemad samal ajal ärkavad, muidu ei oleks viga, kuid Valter ei lepi öösel absoluutselt issiga.   Ega päevalgi ei taha ta väga issiga tegeleda, ikka mina olen A ja O. Valter on vahest ka armukade ning käseb mul venna põrandale või vankrisse panna, et ma tema sülle võtaksin ja seda juhtub päeva jooksul ikka väga palju kordi. Muidu tundub, et Valterile venna ikkagi väga meeldib. Tahab temaga mängida ja kui venna põrandal on, siis läheb ja pikutab tema kõrval ning hoiab käest kinni. Alguses tegi Valter vennale haiget ka, kui käest haaras, kuid nüüd on õppinud õrn olema.