14 mai 2020

Teodor neljakuune

Üks kuukene on jällegist mööda tuhisenud ning aeg on uueks postituseks. Eriolukorra tõttu oleme endiselt kõik neljakesi kodus ja kahe põnni kasvatamine on niiviisi üsna lihtne olnud. Uuest nädalast küll peame rohkem kolmekesi olema, sest vaikselt hakatakse kontaktunde andma, kuid õnneks juba varsti ongi suvevaheaeg ning siis on ka R. jälle koguaeg kodus. Õpetajate kõige suurem boonus ongi suvevaheaeg.

Suur tüdimus on küll juba kodus istumisest peale tulnud ning olen vaikselt ka külas käima hakanud. Kuna ise oleme terved ja ka kõik meie lähedased on terved, siis miks mitte. (Ma küll olen suht kahtleval seisukohal, et kas see viirus ikka on nii tappev ja pandeemiat vääriv nagu nad räägivad, sest tegelikult pole massilist suremust ju toimunud ning suurem osa inimesi on terveks ka saanud. Pigem on ikkagi toimunud looduslik valik ning nõrgema immuunsusega inimesed ehk peamiselt eakad on lahkuma pidanud.)

Igastahes käisime ja näitasime oma pisikese ka vanavanaemale ära, sest ta nii ootas meid juba. Samal päeval uudistasime Valteri ja Teodoriga ka ühte tutikat beebitüdrukut. Emmed said maast ja ilmast rääkida ning Valter sai üle pika aja oma "pruudiga" mängida. Oi neil oli vahva, mängisid plastiliiniga, sõid juustu ja viinamarja ning pärast möllasid ja hüppasid voodipeal ka. Valter tglt veel ei oska hüpata nii, et jalad maast lahti lähevad, tema viskus vaid voodisse. Kuid lõbus oli ikka.
Teodorist peaks nüüd vist kh natuke rääkima. Eks ta on jätkuvalt üks vähenõudlik ja lõbus sell, kuid nüüd on ta palju asjalikumaks muutunud. Uusi oskuseid on riburadapidi juurde tulnud. Erinevad hääled köidavad teda ja vahest on raske talle süüagi anda, sest ta lihtsalt jääb kuulatama ning pöörab pea ära hääle suunas. Haarab usinalt mänguasju, mis ma ta ette panen ning umbes nädalakese on ta ka oma mängukaare all vahvasti mängima hakanud. Kui ma hõiskasin siin emadepäeval, et Teodor keeras end iseseisvalt seljalt kõhule, siis järgmised kaks päeva ta isegi mitte ei üritanudki. Jäin kahtlema, et kas ta ikka päriselt ka keeras tol päeval. Kolmandal päeval see-eest keeras end koguaeg kõhuli ja siis vigises, et ei jaksa enam kuidagi olla. Ja kuna ma kirjutan seda postitust juba neli päeva, siis neljandal päeval ei keeranud ta kh kordagi kõhuli, vaid tšillis selili.
Vahepeal sain ma rõõmustada ka selle üle, et ta uinus iseseisvalt ööunne. Njh, see kestis vaid neli õhtut ja sedagi tegelikult karusselli abiga. Praegu on keeruline periood, sest mu pisike ei jää enam kiirelt ööunne. Vahest võtab magama panek 2h aega ja siis kh magab 40 min ning ärkab uuesti. Eks ta üks uneregressioon ole ja loodan, et üsna pea läheb see üle. Õnneks ma tean, et igavesti selline olukord ei kesta. Valteriga oli väiksena pidevalt uinumisega probleeme, kuid nüüd jääb ta vähem kui 10 min magama. Niiet võtan praegust olukorda Teodoriga üsna rahulikult.

Kõik muutub nii kiiresti, jällegist neljanda päeva õhtul uinus Teodor iseseisvalt, seekord white noise kaisukaga, ning kujutate ette, ta magas kella 4ni. Vigises küll poole ühe ajal, kuid uinus uuesti. Mingi super laps mul.
Lõunauned on Teodoril jätkuvalt sellised, et pean aitama tal unetsükkleid vahetada ning käin vahest 10x õues vankrit kiigutamas. Olen küll mõelnud vankrikiigutaja peale, kuid ei raatsi seda osta. Vahest ajab küll see edasi-tagasi käimine närvi, kuid ma ikka iga päev loodan, et ehk läheb see üle ja ma ei pea enam käima. Ei teagi, vb ikka peaks ostma, koguaeg lükkan selle ostmist edasi.
Mul vist sai selleks korraks kõik öeldud ja lähen nüüd beebiviiplemist õppima. See on järjekordne äge asi riidest mähkmete, näputoidu, lapsekandmise ja barefoot jalanõude hulgas, mis ma lapsi kasvatades olen avastanud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar