15 juuni 2020

Teodor viiekuune

5 kuud on see rõõmurull ja pontsik meid lõbustanud ning uhkust tundma pannud. Kui ma juba ennist pelgasin, et neljas elukuu saab olema kõige keerulisem, sest sel perioodil toimub beebidel uneregressioon, siis praegu tagasi mõeldes ei olnudki nii hull. Jah, Teodor ei jää enam nii kiirelt magama kui varem, kuid see-eest ma tean, et ta oskab vajadusel ise uinuda, mis on äärmiselt oluline, sest nii on vähem öiseid ärkamisi ja võimalik, et millalgi hakkab ta ka terve öö magama. Loodan, et kiiremini kui Valter.

Ma hetkel veel luban tal rinnal uinuda esimesse lõunaunne ja ka ööunne, sest minu meelest on see nii loomulik, lihtne ja kiireim viis, kuidas väsinud beebit aidata. Vahel ta uinub ise ka oma voodis. Ma küll natuke aitan ja puhun kergelt talle tuult näkku, mis teda kuidagiviisi uniseks teeb ning edasi teen lihtsalt suuga tuule häält, kuni ta magama jääb. Avastasin selle ükskord, kui ta ei tahtnud üldse magama jääda ja vigises hullult ning ma siis hakkasin igasugu asju katsetama, et ta vait jääks. Ta jäigi vaikseks ja hingamine aeglustus ja lõpuks pani silmad kinni, sest ilmselt puhudes läksid tal silmad kuivaks ning siis jäi suht kiirelt magama. See on toiminud pm iga kord, kui ta ei ole tissiga magama jäänud. 
4,5-kuuselt käisime ka üle pika aja kaalumas ja mõõtmas ning Teodor oli sel ajal 7560g ja 64cm pikk. Valter kaalus samal ajal hoopis kilo vähem ja sellesse kaalu jõudis ta alles 9-kuuselt. Lapsed on ikka nii erinevad. Nii kummaline on panna Teodorile selga riideid, mida Valter kandis palju vanemana. Natuke mängib rolli ka see, et riidest mähkmed on suht pambud, siis peab juba selle võrra suuremaid bodisid kasutama, et jalgevahelt trukid kinni läheksid. Nt see sama siilikestega bodi on s80, kuid kuna Teodor on suht pontsu, siis ei ole kätest see talle suur ja riidest mähkmetega on see väga hea pikkusega. 
Nagu eelmises postituses sai kirjutatud, siis neid uusi oskusi muudkui tuleb ja tuleb. Kui 10. mail hakkas Teodor kõhuli keerama, siis nädal hiljem pivoteerima ehk kõhu peal ringe tegema. Lõpuks oligi ta koguaeg kõhuli ning mängukaarel oli aeg eest ära minna. Ma arvasin, et mängukaare aega on natuke pikem, kuid laps sai sihipäraselt sellega mängida tglt vaid paar nädalalt, kuni ta siis otsustas, et aitab selili olemisest ja kõhuli on palju toredam mänguasjadega mängida. Nädal pärast pivoteerima hakkamist tuli ranne toetus ja natuke on ta ka n-ö roomanud nagu ussike, kuid seda ma päris roomama hakkamiseks ei saa liigitada, kuid eks see aeg peaks tulema nüüd uuel kuul ma loodan.

Lõpuks ometi saime ka füsio juurde võimlema jälle minna. Teodoril on kerge lihastoonus jalgades ja kätes, kuid muidu igati eakohase füüsisega. Käed on veel natuke liiga rusikas, kuid nüüd tean tähelepanu pöörata ning järjest vähemaks jääb see hoiak. Pivoteerides on jalad ka natuke puised ja neid peaks aitama liigutada. Küll on ikka hea, kui on olemas sptsialistid, kes näevad ja aitavad, sest ise ma arvasin, et Teodoril on kõik korras ja otseselt enam mingit võimlemist ei vaja.
 
Viimase kuu tippsündmus muidugi oli Teodoriga Teodori pulmas käimine. Jep, selle sama Teodori järgi sai ka meie Teodor oma nime. Ma küll natuke pelgasin lapsega pulma minekut, sest iial ei tea ju kuidas nad käituda võivad, kuid ei saanud ka minust nii sõltuvat last koju jätta. Valter see-eest oli väga hea meelega nana (vanaema) juures ja ei tahtnud järgmisel päeval kojugi tulla. Aga Teodor oli nii uskumatult tubli beebi. Me laulatusel ei osalenud, sest see toimus Tallinnas ühes väga väikeses kirikus, kuid saime seda teel peopaika laivis vaadata. Pidu toimus Esna mõisas ning terve see aeg, mil autoga sõitsime (2h) õnneks Teodor tudus. Jõudsime natuke enne nelja peopaika ja Teodor oli nii vapralt oma ööuneni üleval. Ei ühtki piuksu ega nurinat, alati naeratas, kui temaga suheldi. Ma küll proovisin, teda kaks korda veel enne ööund magama panna, sest tavaliselt ta magab 5-6 ajal ka, kuid ta ei jäänud.
Vahetult enne ööund muutus küll tsipake nutuseks, kuid ei midagi hullu. Uinus mega kiirelt ja magas siis õues vankris. Ärkas umbes tund pärast magama jäämist ja siis sain ta kuidagi magama tagasi ja ühe korra ärkas veel pärast tunnist uinakut. Tal ilmselt olid kõhuprobleemid, sest pärast ei seganud teda ka puhkpillimäng ja trummikolin. Koju hakkasime sõitma südaööl ning sain ta rahumeeli autosse tõstetud. Alguses oli pool tunnikest üleval ja siis magas kuni koduni. Koju jõudes oli ka väga rahulik ja jäi kenasti magama. Hommikul ärkas 7 paiku, kuid uinus ise uuesti ja lõpuks saime kõik poole 10ni põõnata.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar