12 august 2020

Teodor seitsmekuune

Hei hei, jälle siin Teodorist rääkimas, sest nüüd ta juba 7-kuune väike pärdik. Pärdik sellepärast, et ta on turnima ja ronima hakanud. Kus vähegi saab ennast põlvedele ajada, siis seda ta usinalt teebki. Paar korda on õnnetult maha ka kukkunud ning ehmatusest nutma hakanud. Nüüd algabki see õnnetuste ja haiget saamiste aeg. Loodan, et Teodorist tuleb sama ettevaatlik liikuja nagu Valtergi oli, sest siis on neid kõkse palju vähem. 

Võrdlemisest rääkides, siis lapsed on ikka nii erinevad. Loomulikult seda nad peavadki olema, kuid ikka tahes tahtmata hakkame võrdlema. Teodor on muidu rahuliku loomuga ja meeldib asjatada tükk aega isekeskis. Valter väsis selles vanuses kiiremini ära ning vajas rohkem inimeste seltskonda. Või on see hoopis seotud sellega, et praegu on tema ümber nii palju sagimist, et unustab jorisemise, mine sa tea. Teodor ei armasta eriti süles olla, kiirelt piimast kõht täis ja kadunud ta sülest ongi. Valter seejuures oli tohutu tissipuuk, isegi magades ei lasknud enda kõrvalt ära minna ja süles tahtis ka palju palju olla. Teodor armastab vett ning vannis käia, mitte kunagi ei ole ta vannis nutnud. Valteriga oli beebiaeas vannitamine päris keeruline, sest suure tõenäosusega ei meeldinud talle vees kaua olla ning pärast vannilina sees end kuivatada. Praeguseks on asi õnneks hea ja naudib vanni, sauna ja üldse enda pesemist. Teodor on tohutult naerusuine ja iga väiksemgi asi ajab teda lõkerdavalt naerma, kõdi kardab ka tohutult. Valter küll naeratas tihti, kuid mitte kunagi ei naernud lõkerdavalt, pidime tükk aega lolli mängima, et ta üldse naerma saaks ning sellised kõdipunkte ka temal polnud. Praegu õnneks on ta palju naljakam ja huumorisoon on täitsa olemas. Valter selles vanuses ei jäänud iseseisvalt magama, kuid Teodor jääb juba päris tihti ja üsna muretult oma voodis tuttu. Ega sellel võrdlemisel erilist mõtet ei ole, kuid paneb rohkem aru saama küll, et iga laps on eraldiseisev indiviid ning olukorrad ja lähenemised võivad kardinaalselt erineda.

Aga mis me siis viimase kuu aja jooksul oleme korda saatnud. 25. juuli hakkas ta ennast põlvede peale sättima ja kiigutama. Praegu ta veel ei käputa, kuid vahel õnnestub jalgu edasi/tagasi tõsta ning ühe käe maast üles tõsta seejuures kukkumata. Eriti meeldib talle käputamisasendit harrastada vetsu vaiba peal ning majataguse ukse juures juhul kui uks on lahti. Ilmselt pole siin pikalt kuni ta käputamise koodi lahti muugib. Nädalakese on ta ronima ka hakanud. Eriti meeldib talle Valteri seljale ronida ning nõudepesumasina  lahtise ukse peale ronida ja kus vähegi kõrgem koht on sinna ta ka ennast ukerdab. 

Teodoril on nüüd juuli lõpust ka 2 alumist kikut olemas, mis tulid mu meelest üsna valutult, kuid kõhu tegi korrast ära ja siiani ei ole see taastunud või siis on lihtsalt see rütm muutunud tihedamaks või siis nüüd nii ongi, et hambaid kasvatades peabki kõht kiiremini läbi käima. Võta siis kinni. Riidest mähkmed on küll seejuures korralikult vatti saanud ja väga plekiliseks muutunud. Aga see mind ei morjenda. Ilmselt kolmandale ringile need mähkmed niikuinii ei jõua. Kuna ta mul nii usin roomaja, siis on paar katet ära kulunud ja lekkima hakanud, seega olen vaikselt mähkmeid juurde hankinud. Katsetame ka hetkel väga populaarseid meriinokatted ja mähkmepüksid ära. Need on palju õhemad ning pehmemad kui pul kattega mähmed ja loodan, et neid ta aktsepteerib ka öösel, sest hetkel ikka olen talle ühekorde ööseks jalga pannud. 



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar